Gestalt coaching ja psühhoteraapia

Gestalt teraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls’i, gestaltpsühholoog Laura Perls’i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel.

Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng.

Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: psühhoanalüüs (Freud, Reich), eksistentsialism, ida filosoofiad (taoism, zen-budism), gestaltpsühholoogia, psühhodraama.

Gestalt  seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, ‘siin ja praegu’ elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel.

Gestalt psühhoteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut – tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa.
Gestaldi tuntumaid tehnikaid:

 Toolitöö ehk “Tühja tooli”  tehnika on üks tuntumaid gestalt psühhoteraapia tehnikaid, mida kasutatakse: väliste dialoogide lõpule viimiseks (“lõpetamata asjad” minevikus), sisemiste dialoogide ehk isiksuse osadest teadlikuks saamiseks, töös unenägude ja unistustega ning muudes rolli-mängudes.
  • Töölitööd kasutatakse sagedasti interpersonaalsete probleemide korral. Näiteks kui ollakse kellegi peale tühi toolpahane, ärritunud, vihane, tuntakse allasurutust, mahajäetust, üksindust, segadust, ebakindlust, kahevahel olekut, jne.
  • Toolitöös lõpetatakse “lõpetamata asjad” minevikus. “Lõpetamata asjad” tähendavad olukordi minevikus kus kliendi isiklikku kasvu ja elujõudu takistati, siia alla kuuluvad ka traumaatilised sündmused  ja lein. Sel juhul saab kujutluses tooli peale istuma panna inimese kellele on vaja väljendada minevikus väljendamata jäänud tundeid ja mõtteid, saab väljendada kurbust, leina, viha, pahameelt, igatsust, armastust, tänulikkust. Saab lasta endast välja voolata minevikus kogetud rasked tunded ja häirivad mälupildid.
  • Toolitöö on suurpärane vahend lahendamaks  sisemisi konflikte, kahe erineva isiksuse aspekti või kalduvuse vahel.  See tehnika toob ka selgust kust see lõhestumine või vastandlikud tendentsid alguse on saanud. Näiteks dialoogid oma Sisemise Kriitikuga, või Käsutaja ja Käsutäitjaga, või Ohvriga -“Vaese minaga” (vestlused enda sees oleva “topdog’i” ja “underdog’iga”),
  • Toolitööd kasutatakse ka haiguste põhjustest arusaamiseks, sellisel juhul asetatakse tooli peale kujutluses haigus või teatud sümptomid, terapeut juhib vestlust sügavamale teadlikkuse tasandile et mõista paremini mis sõnum või vajadus on haigusel või haige olemisel.
  • Toolitööd kasutatakse unenägude alateadlikest sõnumistest arusaamiseks.  Iga detail unenäost on isiksuse üks aspekt, millega saab samastuda. Igal aspektil on oma tähendus, mõtted ja tunded, mida ta suhtes teiste aspektidega edastab.
  • Muud rollimängud ja korrigeerivad dialoogid. Näiteks ennast kehtestava käitumise praktiseerimine autoriteetse inimesega.  Näiteks  “võlts-mina” /moonutatud / mittetoimiva mina  korrigeerimine tooli tehnika abi terapeudi toetusel.

Lisaks toolitööle kasutatakse gestalt meetodis väga palju erinevaid teadlikkuse arendamise harjutusi, kujutlusmatku, “liialdamise” ja “peegeldamise” tehnikaid, eksperimente (grupis vana ja uudse käitumise praktiseerimist), kaitsemehhanismidest (projektsioon, introjektsioon, retroflektsioon, konfluents jt) ja keelekasutusest teadlikuks saamise harjutusi, spontaanseid harjutusi kuhu kaasatakse kogu grupp, et luua parem kontakt minevikus tähelepanuta jäetud või eiratud osadele ja soovidele endas. Lisaks kasutatakse loovat spontaanset eneseväljendamist, maalimist, liikumist, tööd häälega, eneseväljendamisega. Tähtis koht lisaks oma tunnete ja kehast teadlikkusele siin ja praegu on avastada ja rakendada oma varjatud oskusi, andeid.

Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, kognitiivne teraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestalt psühhoteraapia rohkem emotsionaalsele intelligentsusele ja keha-teadlikkusele, rõhutades inimese aistingute-tunnete-mõtete-tegude terviklikkust ja integratsiooni.

Ammu on avastatud et kaasaegse psühhoteraapia meetodid on liiga head et neid kasutada ainult haigete ja haiguste raviks. Seepärast kasutavad tänapäeval ka gestalt psühhoterapeutide nõustamist, ehk gestalt coachingut üha rohkem nn. terved, oma eluga toimetulevad inimesed – selleks et ennast sügavamalt tundma õppida, et ennast rohkem usaldada ja elust rõõmu tunda. Niisugust abi vajavad kõige rohkem juhtivate ja abistavate elukutsete esindajad – juhid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, teenindajad ja kõik inimesed, kes vajavad või kavandavad oma elus sügavamaid muudatusi.

Gestalt coachingu/ psühhoteraapia seanss:
Tiia Lõokese juhendusel tel.5178313, tiia@voog.ee
www.voog.ee